Suhkur- nähtamatu vaenlane

 

img_0850Ajakirja Sirp üheks silmapaistvaimaks artikliks eelmisel aastal oli ülevaade suhkrusõltuvusest, selle tagamaadest ja tagajärgedest. Suhkur on midagi, mis iga aastaga meie toidulauda end aina mugavamalt sisse seab ja aina kavalamalt ära peita suudab. Kas teadsid, et kui sul tekib meeletu isu soolaste kartulikrõpsude järele, on just suhkur see, mis sinus sõltuvust tekitab ja väga raske on pakki käest panna, enne kui see tühjaks saab. Just suhkru liigtarbimise tõttu peame rinda pistma II tüübi diabeedi ja laste ülekaalulisusega. Nagu artikliski kirjas on Eestis rasvunud laste osakaal 12%. Minu meelest on igasugune protsent siinjuures liiga suur. Lapsed on kõige haavatavam sihtgrupp, kes sageli ise oma tervise seisukohalt lähtuvalt ei suuda adekvaatseid otsuseid langetada ja on kiired suhkrusõltuvusse langema. Samuti on lapsed enamjaolt ka väga otsekohesed ja võivad sõbra või klassikaaslase ülekilosid pahaaimamatult kommenteerida. Karmimatel juhtudel viib  ülekaal aga ka koolikiusamiseni. Aga vahet pole, kas tegu on sõnadega mida ütleb sulle klassikaaslane või väike märkus mille teeb vanatädi sünnipäevalauas, haiget teevad need noorele hingele ühtemoodi. Ja olenevalt inimesest jääb paljudele lapsepõlves kogetu probleeme valmistama ka täiskasvanueas, sest inimese minapildi kujunemine on juba häiritud ja enesekindlus kannatada saanud.

Olles teada saanud, et ootan last, tekkis minus veel suurem soov kinnistada meie peres tervislikke toitumis-ja liikumisharjumusi. Meie, vanemad, oleme oma laste kõige suuremad eeskujud ja samuti on ka meie vastutada nende väikeste ilmakodanike heaolu. Ka praegu püüdlen enda parima versiooni poole just sellepärast, et olla oma tütrele eeskujuks ja et ta saaks kunagi minu üle uhke olla. Lapsed on nagu puhtad lõuendid ja tühja koha pealt ei teki neil ei suhkru ega nutiseadmete sõltuvust. Samamoodi võib maius lapse jaoks olla magus banaan, kohupiimakreem või kodus küpsetatud õunakook. Kindlasti mitte ei pea lapsele noores eas tutvustama tehisaineid täis kummikomme või kihisevaid karastusjooke. Ja kui ema-isa kodus selliseid asju ei tarbi, on ka kokkupuute punkte vähem. Meie kujundame oma laste harjumusi. Kui laps on väiksest peale harjunud maiuseks puuvilja saama siis eelistab ta seda tõenäoliselt ka vanemaks saades.

Oma kümne nõuande postituses mainisin, et parim viis rämpstoitu ja maiustusi vältida on neid mitte koju osta. Osad vanemad vabandavad ka oma patustamist sellega, et kommivarud on kapis laste pärast. Tegelikkuses on lastel neid komme veel vähem vaja.

Otseloomulikult pole ma magusa vastane ja tänagi sõin naabrinaiselt kingiks toodud imemaitsvaid Katrienthali makroone, aga siinkohal ongi oluline jälgida koguseid. Me saame lisatud suhkrut igalt poolt, nii maitseveest, müslist, erinevatest kastmetest-marinaadidest, purgisuppidest, jogurtitest ja kohupiimadest. Ja veel lugematul hulgal toitudest mida me esialgu sugugi mitte magustoiduks ei pea. Mõõdukas tarbimine ongi alati tervisliku toitumise alustala. Ei ole mõtet end stressi viia ja suhkrut täiesti oma toidulauast eemaldada. Sest üks komm või šokolaadiruut ei tee kedagi paksus, probleem on siis kui süüa ära terve tahvel.

*Sirbi artikli suhkrusõltuvusest leiad siit.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s